Mida peab teadma, enne kui võtad põrsad? Artikleid seakatkust...

Kas seakasvatajad suudavad eeloleval suvel seakatku farmidest eemal hoida?
Hetkel on käes aeg mil maainimesed  mõlgutavad  mõtteid omale põrsaste võtmisest. Kindlasti peaks arvestama sellega, et Sigade Aafrika katk (SAK) ei ole Võrumaalt kuhugi kadunud.

2015. a oli Võrumaal väga kõrge metssigade SAK haigestumine. SAK diagnoositi 118 metsseal, eriti suur oli metssigade suremus Mõniste, Varstu, Antsla, Rõuge ja Sõmerpalu vallas. Kahjuks ei jäänud SAK-ist puutumata ka meie maakonna koduseafarmid. Haigestusid kahe farmi sead, mis tulid likvideerida. 2016.a on SAK-i metssigadel diagnoositud juba 39 korral, nüüdseks ei ole enam ühtegi valda, kus metssigadel SAK leide ei oleks. Ilmade soojenemisega toimub ka viiruse aktiveerumine ja suvekuudel on sigade haigestumine eriti kõrge. Seda näitasid ka möödunud aastal kodusigade haigestumisjuhud juulist – septembri lõpuni.
Kui loomapidajal on kange soov hakata ka  sellel aastal sigu pidama, siis peaks ta esmalt endalt küsima, kas olen suuteline täitma rangeid bioohutusmeetmeid.
 Bioohutusmeetmed ja nõuded, mida kõik seapidajad peavad järgima:
• sigade õuespidamine on keelatud, sigade väljapääsemine loomakasvatushoonest ja  kokkupuude muude loomadega peab olema välistatud;
• veovahendite ja inimeste sissepääs loomakasvatushoone territooriumile peab toimuma üksnes desobarjääri kaudu;
• loomakasvatushoone territoorium peab olema tarastatud selliselt, et on välistatud muude loomade ligipääs ettevõttes kasutatavale inventarile, söödale, allapanule, veele ning sõnniku ja läga ladestuskohtadele;
• loomakasvatushoonesse sisenemisel ja sealt väljumisel tuleb vahetada üleriided ja jalatsid ning pesta ja desinfitseerida käed ja jalatsid;
• kõigile loomapidamises osalevatele inimestele tuleb selgitada rakendatavaid bioohutusmeetmeid ning nõuda kõigilt töötajailt või pereliikmeilt täiendavate bioohutusnõuete järgimist pärast metsas viibimist;
• inventari, sööta ja allapanu on keelatud viia ühelt loomakasvatushoone territooriumilt teise;
• haljassööda toomine loomakasvatushoone territooriumile on keelatud;
• sigade sööt peab olema eelnevalt kuumtöödeldud või vähemalt 30 päeva enne sigadele andmist hoiustatud nii, et on välistatud mistahes loomade või võimalikku nakkust edasi kandvate isikute juurdepääs söödale;
• sigade allapanu peab olema vähemalt 90 päeva enne kasutamist hoiustatud nii, et on välistatud mistahes loomade või võimalikku nakkust edasi kandvate isikute juurdepääs allapanule;
• kütitud või surnuna leitud metssigade toomine loomakasvatushoone territooriumile on keelatud.
• Kõik seakasvatajad on kohustatud enda poolt rakendatavate bioohutusmeetmete ja abinõude kohta koostama bioohutuskava ning dokumenteerima nende meetmete rakendamist.
 (Allikas: Maaeluministeerium www.seakatk.ee )

Bioohutusmeetmeid ja sigade pidamise nõudeid tuleb täita täpselt ja järjepidevalt.
Loomapidaja peab seitsme päeva jooksul peale sea toomist registreerima PRIA-s farmi peetavaks loomaliigiks „siga“. Samuti kehtib seapidajatel kohustus teavitada PRIA-t igal aastal 15. maiks ehitises peetavate sigade arvust 1. mai seisuga.
Seoses kodusigade SAK leidudega möödunud aastal kehtestati meie maakonna seapidajatele rangemad nõuded, mis olid peamiselt seotud sigade turustamise  piirangutega. See tähendab, et üheainsa sea nakatumine võib põhjustada piirangute kaotamise edasilükkumise ning tuua kaasa majanduslikku kahju kõigile piirkonnas ja Eestis tegutsevatele seakasvatajatele.

Oleme tähelepanelikud ja väldime kodusigade haigestumise.

Inge Saavo
Võrumaa Veterinaarkeskus,5086934.

------------------------------------------------------------

Ka ühe sea pidamisel tuleb täita kõiki bioohutusnõudeid

Kuigi alates eelmise aasta septembrikuust pole uusi sigade Aafrika katku juhtumeid kodusigadel avastatud, püsib seakasvatustele endiselt väga suur oht. Ka üheainsa sea nakatumine võib tuua kaasa Euroopa Komisjoni poolt seakatku leviku tõkestamiseks kehtestatud tsoonide kaotamise edasilükkumise ja põhjustada suurt majanduslikku kahju mitte ainult üksikule loomapidajale, vaid kõigile piirkonnas tegutsevatele seakasvatajatele. Seepärast peab iga loomapidaja kõiki riske ja nende riskide maandamiseks vajalike investeeringute mõttekust hoolega kaaluma ja arvestama, et ka ühe sea pidamisel tuleb kõiki bioohutusnõudeid täita, kirjutab Maablogis Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Maarja Kristian.

Loe lähemalt: https://maablogi.wordpress.com/2016/05/27/ka-uhe-sea-pidamisel-tuleb-taita-koiki-bioohutusnoudeid/

---------------------------------------------------------------

Põrsaste müük registreerimata seapidajatele suurendab seakatku riske

Põrsaste müümine seapidamistesse, mis ei ole Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis registreeritud ning kus bioohutusmeetmete rakendamist ei ole kontrollitud suurendab sigade Aafrika katku riske, leidsid täna Viljandis toimunud seakasvatajate infopäeval esinenud veterinaareksperdid ja loomakasvatajad.

"Nagu igal kevadel, on seakasvatajad ka tänavu suure surve all põrsaste müügiks nn jõulusigadeks. Praegusel juhul tuleks hoolega kaaluda kuhu ja kellele müüa ning eelnevalt peaks veenduma, et seapidaja on registreeritud," ütles Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise büroo juhataja Ainike Nõmmisto. "Vastasel juhul suurendavad seakasvatajad ise asjatult riske oma farmi läheduses."

Euroopa Komisjoni poolt 2015. aasta lõpul seatud kriteeriumid seakatku leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutsoonide kehtestamise ja kaotamise kohta annavad võimaluse taotleda tsoneerimise leevendamist ühe aasta möödumisel viimasest taudipuhangust farmis.

VTA teostab pidevat järelevalvet kõigi registris olevate seafarmide üle, mis on peetavatest sigadest teavitanud. Sigade arv tuli PRIA-le teatada 15. maiks. Nõue peetavate sigadest  teavitamiseks on samaväärne bioohutusnõuete täitmise kohustusega. PRIA loomade registril on 31. mail teada 202 seapidajat, kes peavad 1. mai seisuga 291 000 siga.

Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu esimehe Urmas Lahe sõnul tekitavad ettevõtjad registreerimata seakasvatajatele põrsaste müümisega väga suure täiendava riski kõigile neile seakasvatajatele, kes teevad kõik, et oma loomi taudi eest kaitsta. "Eeloleval suvel sõltub väga palju igast üksikust seakasvatajast, kas suudame seakatku farmidest eemal hoida. Aretusühistu liikmetel on kokkulepe, et põrsaid tänavu kevadel ei müüda. Iga farmer, kes põrsaid müüb, peab teadvustama riske, mis sellega kaasnevad ja olema veendunud, et neid loomi hakatakse pidama bioohutusnõuetele vastavates farmides," ütles Urmas Laht. "Elussigadega kauplemine saab toimuda vaid nõuetele vastavate farmide vahel. Kogu muu tegevus suurendab põhjendamatult riske ning taudipuhangu korral lükkab edasi piirangutsoonide kaotamise."

Seapidajal on kohustus pidada arvestust sigade müügi kohta. Nende andmete alusel on VTA-l võimalik kontrollida  konkreetse farmi nõuetelevastavust. Põrsaid müües või ostes tuleks eelnevalt veenduda, et farm on PRIA-s registreeritud. Kahtluse korral on võimalik küsida lisainfot kohalikust veterinaarkeskusest.

Eesti Maaülikooli professor Arvo Viltrop andis 2015. aastal seakatku nakatunud farmides läbiviidud täiendava epidemioloogilise uuringu põhjal ülevaate nakkuse farmi jõudmise tõenäolistest põhjustest, suurematest riskidest ja bioturvalisuse meetmetest nende vältimiseks. Ainike Nõmmisto Veterinaar- ja Toiduametist andis ülevaate seakatku leviku hetkeseisust, kehtestatud bioohutusnõuetest ja VTA Viljandimaa veterinaarkeskuse juhataja Terje Oper Viljandimaa seafarmides läbiviidava järelevalve tulemustest. AS HKScan Estonia seakasvatusdivisjoni direktor Mati Tuvi andis infopäeval põhjaliku ülevaate AS Rakvere Farmide 20 seakasvatuses rakendatavatest bioohutusmeetmetest.

Seakatku infopäevade eesmärk on anda juhiseid sigade Aafrika katku vältimiseks farmis. Infopäevad toimuvad Maaeluministeeriumi ja Eesti Tõusigade Aretusühistu koostöös.

Maaeluministeerium, Veterinaar- ja Toiduamet ning Veterinaar- ja Toidulaboratoorium viivad koostöös Eesti Jahimeeste Seltsi, Eesti Tõusigade Aretusühistu ja Eesti Maaülikooliga tänavu kevadel läbi teavitusprogrammi, millega parandatakse seakasvatajate, jahimeeste ja elanikkonna teadmisi seakatkust ja selle levikust, et vähendada sigade Aafrika katku farmidesse jõudmise riski. Toimuvad jahimeeste ja seakasvatajate infopäevad, valminud on õppevideod jahimeestele ning kavas on elanikkonnale suunatud teavitustegevused.

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele http://www.seakatk.ee/

Teate edastas: Eva Lehtla Maaeluministeerium Avalike suhete osakond Tel. 55 643 691 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.