Kilde Misso kultuuriloost

 

Kui minna tagasi neisse aastaisse, kus hakkas arenema meie rahva iseolemise-tegemise rõõm, tuleb peatuda 19. saj. “Eesti Postimees” kirjutas 1880 a. tegutsenud Misso laulukoorist. Vahepeal oli ka paus, kuid 1921 a. kutsuti kokku taas segakoor (Friedrich Peetrisoo) juhendamisel. 1944 a. alustas segakoor Alfred Hollo juhatusel. Osa võeti kohalikest laulupäevadest ja üldlaulupidudest. 1960-ndatel aastatel tekkisid eraldi meeskoor juh. Leonid Erik, Ako Tamra. Ja naiskoori dirigendiks jäi Alfred Hollo, hiljem Helga Ilves, Mare Visnapuu, Marika Põder ja Piret Variksaar.


Rahvaraamatukogu Selts asutati 1921.a. Kokkupandud rahadega osteti esimesed 150 raamatut. 1935 a. oli raamatukogus 784 köidet,Tsiistres 494, Luhamaal ligi 800 raamatut. 1940 a. oli raamatuid juba üle 2000.

Näitetrupp asutati 1921 a.
Näitetrupi ja rahvamaja ülevalpidajaks oli Rahvaraamatukogu Selts. Esimeseks esinemiskohaks sai endine magasiait, mis 1926 a. ehitati ümber meiereiks. Praegu on sellel kohal vallamaja ja rahvamaja.Pidusid peeti ka Hino järve saartel, Pulli järve ääres Sõbra- saares, Lõokese küünis.

1927 a. alustati uue rahvamaja ehitamist, mida tehti ühiskondlikus korras, peo sissetulekute, annetuste, korjanduste teel. 1939 a. saigi valmis uus maja, mis oli moodsamaid Eestis.
Rahvamaja juhatajat polnud, kuid rahvas tegutses väga aktiivselt ja rõõmuga.Mängiti rikkalikku repertuaari: Kitzbergi “Tuulte pöörises”,”Püve talus”,Lutsu “Kapsapea”, “Pärijad”,Koidula”Säärane mulk, Kunderi “Kroonu onu”,Raudsepa “Mikumärdi” ja laulumäng “Naabri Mari”. 1940.a. viidi läbi näitemängukursused.Lavale toodi 50 tegelasega “Mahtra sõda”. Sõja ajal näitemäng soikus ja sõja lõpuks oli hävinud rahvamaja. Koos hakati käima endises palvemajas, peod olid Sõbrasaares ja 1960.aastatel praegusel laululaval.(valmis 1964 a.)1960-ndatel aastatel tehti ka aktiivselt näitemängu rahvamajas, põhilised aktiivsed osalejad kooliõpetajad ja koolilapsed.


Instrumentaalmuusika...

...tugines rahvapillimeeste harrastustele. Aastatel 1925-1930 oli Missos heatasemeline rahvapilliorkester Vilbert Pildi eestvedamisel.
Puhkpilliorkester asutati 1926, juhtideks Fr.Peterson,O.Sokk, Kasak, Evald Saarniit ja hiljem Alfred Põld, kes pikka aega tegutses koos naisansambliga 1970 a. aastatel. PPO-d juhatas ka Juha Tuvi ja 10 aastat Aare Kukk aastatel 1998-2008. Pille hangiti maakonnast ja kirjutati projekte. PPO osales maakonna pidudel,Üldlaulupidudel, kontrsertreisid Läti-, Venemaale, Soome ja Ahvenamaale.
Teist hooaega on koos käinud Vastseliina- Misso puhkpilli orkester, seal on mängijaid siit ja Vastseliinast. Esineti esmakordselt 2013 a. detsembris valla jõulukuusel küünalde süütamisel, Kodukandipäeval, suvisel rahvapeol
Seltsielu. Peale laulukooride, näitemänguringi tegutsesid Missos veel Misso Perenaiste Selts( 1928a. käidi ekskursioo-nidel,korraldati pidusid, kursusi,näitusi). Oli olemas Põllumeeste Selts, Piimaühing.


Lauluansamblid
Missos on tegutsenud eri liiki lauluansambleid: nais- mees-, sega- ja eakate ansamblid. Ansamblitele korraldati ülevaatusi ja konkursse, kus õpetajate ansambel on toonud koju väärikaid auhindu.Ansamblite tegevuse kohta oli 2 aastat tagasil põhjalik näitus, kus olid kirjas endised lauljad, juhendajad, ülesastumised kontsertidel, reisid, lemmiklaulud.Hetkel tegutseb eakate ansambel Meelespea. 2013 a. novembris tähistasime ansamblilaulu 60 aasta sünnipäeva. Lauluansambel on osalenud kolmel Umal Pidol.Majas on tegutsenud solistide ring( 5 aastat).


Rahvatants
Rahvatants on järjepidev olnud 55 aastat. 2015 a. tähistavad tantsijad sünnipäeva.1960.-ndatel oli rahvamajas ja koolis tantsuringid.Missos on tegutsenud segarahvatantsurühm, kus tantsisid õpetajad ja alevinoored.Koolis tegutsesid algklassidest peale tantsurühmad, seejärel põhikoolis ja hiljem keskkoolis. Tantsupisikuga mindi ellu ja leiti oma elukohas jätkamise võimalust tegeleda aktiivselt rahvatantsuga. Tallinna tantsupidudel on käinud laste- neidude ja naisrahvtantsurühmad. Hetkel jätkavad seda järjepidevust naisrahvatantsurühm Häitsmed ja eakate tantsurühm Meelespea. Rahvatantsu on juhendanud Helmi Kraani, Linnu Saaliste, Hege-Ly Ojaots, Maire Udras, Tiiu Kolk.


Pillimäng
Rahvamaja juures on tegutsenud vokaalinstrumentaalansamblid 1960-ndate lõpus 1970-ndatel. Kõva sõna oli ans. Kastepiisad.Samuti keskkooli juures tegutses VIA. Mõned aastad on käinud koos ans. Bikaver.

Aeg möödub ja tulevad uued tantsustiilid. Meiegi rahvamajas on koos käinud 9 hooaega linetants.Seda on väga hea tantsida, kui sul pole partnerit.